Rabakannel

Kastemärg pärlike habiseb tuules
uduse kardina hajutab eest
Eksinud otsimas hüüdeid taas kuuleb
leidmata jäävad nad tumedast veest

Kes kuulatab, teraselt, leida võib vaikusest
kandle, mil keelte peal heliseb lein
Õud, mis talletund hälbinu hüüetust
järgimast hoiatab petlike teid

Hõbeniites härmakannel
talvetuisus mängib vaid leina